Kuidas ma oma visiooni suunas liigun?
Kirjutasin eelmises blogipostituses, kuidas ühel hommikul mõistsin, et ma ei ole oma elus seal, kus ma soovisin olla. Sellest hommikust alates hakkasin oma ellu muudatusi sisse tooma ning jõudsin lõpuks arusaamiseni, mida tahan oma elus teha.
Viis aastat tagasi coachiks saades olid minu järgmised küsimused endale “Mis edasi? Mis ma edasi tahan luua? Mis on järgmised sammud, mida tegema pean?”.
Tahtsin uuesti kogeda seda tunnet, mida tundsin ajal, kui mul oli oma tantsukool. Too aeg suutsin kogemuse ja erialase hariduse puudumisest hoolimata oma unistused ellu viia. Ma olin suuteline vajaduse korral ületama oma hirmud ning usaldama ja jälgima oma südame häält. Tahtsin seda uuesti tunda ja kogeda! Kuid mul olid ka omad kogemused ja hirmud, mis ei toetanud mind uuesti ettevõtlusega alustamisel.
Olin juba mõnda aega lapsega kodus olnud ja sageli hakkavad sellisel hetkel lapsevanema enesekindlus ja eneseväärtustamine langema. Tekib tunne, nagu ma ei teeks mitte midagi, kuigi tegelikult teen maailma tähtsamat tööd. Taoline enesekindluse langus kodustel vanematel tuleb enamasti sellest, et oleme päevad läbi lapsega tegeledes iseenda unistused ja prioriteedid unustanud.
Kuidas siis uuesti ree peale saada? Ikka unistades!
Lapsehoolduspuhkusel olles käisin palju jalutamas ja lõin ohtralt visioone sellest, mida ma enda tulevases uues ettevõttes Chanet Creative tegema hakkan. Kujundasin endale uuesti käegakatsutavat unistust nii, nagu mul oli aastaid enne tantsukooli realiseerimist kujutelm sellest, kuidas astun selle uksest sisse. Kuulasin lõputult podcaste ja lugesin ning muudkui kasvatasin enda visioone.
Unistasin, et mul on toimiv ettevõte, millega pakun coachinguid ja toetan inimesi nende teekonnal eesmärkide täitmise poole. Toetan ettevõtjaid selgema sihi paika panemisel ja teadliku tegutsemise juures.
Unistasin sellest, et ma ei tööta enda ettevõttes ainukese coachina ja pakun lisaks ka teisi toetavaid teenuseid. Visualiseerisin, et mul on meeskond, et meil on hea koostöö ja saame ühiselt teha väljasõite ja planeerimise päevi.
Oma visiooni ellu toomine ei ole lihtne ja sageli tunnen minagi nagu oleks minu teel lõpmatu arv takistusi ja väljakutseid. Selliseid hetki tasub võtta mitte kui takistust, vaid kui perioodi, mil toimub kasvamine ja areng. Tuletan endale meelde, et olen igapäevaselt kasvamises ja laiendan enda piire, et oleksin valmis oma visioone ellu viima. Jah, see kasvamine ei ole alati kerge ja positiivne, aga see on vajalik, et kasvada oma visiooni vääriliseks ja see on tehtav, kui tean, miks ma seda teen.
Tänu enda tugevale visioonile tean ma, miks ma seda kõike teen. Ma tean, kuhu ma lähen ja, mis ma selleks tegema pean.
Täna, aastaid hiljem, astun jõulisemaid samme ja realiseerin kõike seda, mida ma tol hetkel enda peas lõin. Need sammud tunduvad vahel õige pisikesed, kuid tegelikult liigun nende väikeste, kuid teadlike sammudega enda visioonidele lähemale. Täna on mul valminud imeline koduleht, mul on kasvav meeskond ning uued teenused ootavad juba ukse taga avalikustamist. Kuid sellest olenemata, küsin aega ajalt endalt, kas see on õige teekond kuhu lähen? Kas see on see, mida tegema pean? Need küsimused, mida kunagi endalt küsisin, käivad minuga kaasas ka täna ja edaspidi.
Kui tunned samuti, et sa ei ole oma praeguses olukorras rahul, siis tule minuga kohtumisele. Paneme üheskoos paika sinu visiooni ja asume teadlikult selle suunas liikuma!
Tahan ära mainida, et coaching ei ole lihtsalt küsimuste küsimine. See on väga suur teooria, kus on kindlad viisid, kuidas seda läbi viia. Näen sageli, kuidas inimesed nimetavad end coachiks, kuid ei ole selle filosoofia, terminite ega põhimõtetega kursis.
Mina õppisin üle poole aasta ja coachiks sain alles aastaid hiljem, kui pärast mitmeid praktikaid tundsin, et suudan väärtust pakkuda.
Mulle meeldib, et inimesi aidatakse ja toetatakse. Ja loomulikult on igaühel oma käekiri. Aga coachingul on taga on oma teooria ja tehnikad.
