Seista paigal või joosta tühja?
Viimased kaks kuud on olnud minu ja Chanet Coachingu jaoks kiirem aeg. Olen viinud ellu ammu loodud plaanid, teinud koolitusi ja kohtunud coachingu kaudu paljude uute inimestega.
Olen pärast oma puhkust iga päev muudkui töötanud ja töötanud, aga ühel hetkel sain aru, et kuigi palju on tehtud, on veel meeletu hulk teha. Lisaks hakkasid mind painama see, et pärast kogu seda rügamist ei olnud erilisi tulemusi näha. Seisin järsku paigal.
Olen aru saanud, et minu vajadus plaani olemasolu järele on nii tugev, et selleta tekib minus segadus ja õige pea tõstab minus pead stress. MINA vajan plaani selleks, et soovitud asjad saaksid tehtud.
Mul puudus plaan ja kindel fookus, kuidas järgmised projektid ellu kutsuda. Tegin küll asju, mis on ettevõtte jaoks olulised, kuid nüüd mõistsin, et tegelikult olid need vaid read mu to-do listis. Nende taga ei olnud sisu. See aga tähendab minu jaoks kaost ning ma muutun täiesti ebaefektiivseks. Tunnen, et jooksen pidevalt “tühja” ja miski ei liigu edasi. Tammun ühe ja sama koha peal.
Olenemata sellest, et mul oli palju tegemist vajavaid asju, ja iga minut on ju teatavasti arvel, panin kõik tegemised pausile ja võtsin kaks päeva planeerimiseks ja süsteemi loomiseks. Kiirel ajal võib tunduda, et oma tegevuse kaheks päevaks pausile panek on justkui kasuliku aja raiskamine. Ma peaksin ju tegutsema mitte lihtsalt istuma ja plaanima. Kuid see, mida ma teen on lõppkokkuvõttes palju efektiivsem. Ma panen kirja tegevused ja nende taha tähtajad. Tegevused teen omakorda väiksemateks tükkideks, et need ei tunduks kohe nii hoomamatuna.
Tükikaupa on ikka lihtsam elevanti süüa, kui kogu kupatus korraga suhu toppida.
Pealegi on palju lihtsam teha asju väikeste juppide kaupa kui kohe terved päevad ühe tegevuse jaoks pühendada (nagu õpetaja Laurgi Kevades rääkida teadis). Oma plaani vaadates mõtlen, mida saan kohe ära teha, mida saan delegeerida kellelegi teisele ning mis tegevused saan omavahel ühendada. Selline aja maha võtmine võimaldab mul ka mõned sammud oma tavalisest olekust kõrvale astuda ja tänu sellele näha lahendusi, mida ma enne ei märganud. See “mahavisatud” aeg väga kiirel perioodil tegelikult hoiab minu, mu pere ja ettevõtte tervena.
Ma saavutan enda eesmärgid rahulikuma tempoga, kuid samaaegselt kiiremini, kuna olen ise kohal ja tasakaalus.
Tean, kuhu ja miks ma liigun ja oskan tänu sellele teha paremaid otsuseid.
Kui tihti võtad sina aega päriselt planeerimiseks?